Täna jagavad oma karantiinilugusid melomaan, trummar ja meie suurepärase partneri Raadio 2 juht Kristo Rajasaare ning kogu muusikavaldkonna inspiratsioon ja eeskuju, Eesti vanima festivali Jazzkaar direktor ja kunstiline juht, aga ka helilooja, muusikateadlane ja saatejuht Anne Erm.
Käesoleval nädalal toimuma pidanud, nüüd aga kõigi muusikasõprade rõõmuks 9.–15. oktoobril toimuv Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Festivali juht Anne Erm on oma tugeva kunstilise visiooni, järjepidevuse, aga ka uuendusmeesusega eeskujuks ja inspiratsiooniks kogu Eesti muusikavaldkonnale. Jazzkaar koos @eesti jazziliit organisatsiooniga kureerivad ka meie festivali jazzilava. Aastal 2018 pälvis Anne Erm Ühendkunigriigi uue muusika ja talendi toetuse sihtasutuse PRS Foundation poolt välja antud Keychange inspiratsiooniauhinna, tunnustades tema panust Eesti muusika arengusse. Soovime jõudu ja edu kogu kallile Jazzkaare tiimile ja täname koostöö eest! Tutvuge ka Jazzkaare kavaga.
Kristo on olnud nii üks TMWi asutajaliikmetest kui ka hea sõber ja partner läbi aastate, nii Rabarocki peakorraldajana kui ka nüüd Raadio 2 juhina. Raadio 2 on mõistagi TMWi fantastiline partner läbi aastate. Just see on raadiojaam Eestis, mis pühendunud uue hea Eesti ja ka välismaise muusika tutvustamisele. Aplaus Raadio 2 hea töö eest, jõudu ja tervist!
Mida kuulad, vaatad, loed jne?
Anne: Kuulan hetkel muusikat järgmiseks “Õhtujazzi” saateks. Hea on uut muusikat kuulata. Laual on mul terve kuhi plaate, mida pole seni jõudnud ette võtta, nüüd ehk rohkem võimalust.
Alles oli luulepäev ja et mu emakeeleõpetajast ema armastas väga luulet, siis löön aeg-ajalt ikka mõne luulekogu lahti, näiteks Baudelaire’i „66 Kurja lille“, Marie Underi või Juhan Liivi luulekogud. Alliksaare „Aeg“ on kohane lugemiseks ka praegustel hingeilmadel. Mulle piisab kui lugeda 3-4 luuletust päevas, viib õigesse meeleollu.
Kristo: Nädalavahetusel kuulasin läbi kõik Kenny Rogersi plaadid, mis mul kodus olid ja nüüd kohe pidin välja otsima Manu Dibango “Soul Makossa”, mis ketras ka mitu hommikut järjest. Nende vahele mahtus paraku veel ka teade Gabi Delgado surmast, siis kuulasin poole ööni DAF-i.
Uued hooajad on just tulnud vanadel lemmikutel “Better Call Saul” ja “Curb Your Enthusiasm”, pikkadest leidsin südamliku tragikoomilise filmi “The Last Laugh”, peaosades Richard Dreyfuss ja Chevy Chase. Kui kellelgi on veel vaatamata “Uncut Gems”, siis soovitan soojalt ja kui alguses ei jõua selle hullu tempoga kaasa, siis tee nagu mina – keri tagasi ja vaata algusest uuesti.
Loen hetkel Mark Forsythi “Purjutamise lühiajalugu”, Osolin sai just läbi ja Belmondo autobiograafia ootab.
Mida selles situatsioonis tunned ja mõtled?
Anne: Tunnen iga päev vanalinnast läbi jalutades nagu jalutaksin filmis. Kõikjal on tühjus. Arvuti ees tunnen end tavalises töörütmis. Vastan muusikute kirjadele, suhtlen vajalike artistide ja agentuuridega, ka Jazzkaare meeskonna koosolekud toimuvad nüüd neti teel. Äska kuulutasime välja pisut muutunud kavaga festivali Jazzkaar 2020 programmi, festival toimub aprilli asemel sügisel, 9.-14. oktoobrini. Jõulujazzi 25. sünnipäeva peame vääriliselt novembris-detsembris. Ja peab ka mõtlema uuele aastale. Kahju on muidugi, et lapselast ei näe, aga loodan, et varsti on kõik mured möödas.
Kristo: Enamasti mõtlen siiski tööle. Ja siis igal õhtul kuskil kaheksa ajal vahin Itaalia värskeid andmeid, et kas nüüd äkki täna läks paremaks. Ja siis mõtlen arstide peale, keda ma tunnen. Ja siis kõikide vanemate inimeste peale, keda ma tean. Ja kõikide muusikute ja teiste industry-inimeste peale. Ja Tartu kõrtsmikust sõbra ja tema töötajate peale. Jne, jne. Ühesõnaga väga palju erinevaid ebamugavaid mõtteid. Kuid absoluutselt igal õhtul olen ma nüüd kokanud, see viib mõtted paariks tunniks täiesti mujale.
Millisest tulevikust unistad?
Anne: Sellist maailma nagu meil mõned nädalad tagasi veel oli, ei tule enam iial. Muretus asendub kaalutlemisega – kas mu järgmine otsus või tegu on mõistlik või mõttetu, kas see aitab pisutki säästa inimesi, maailma, keskkonda, aitab seda hoida lastelastele – peaksime ju planeedi neile üle andma paremas seisus, aga see on juba võimatu. Soovin, et ilu ja headus võidaks maailma kurjuse, aga paraku jäävad nad vist igavesti võitlema. Leppida sellega ei saa, muuta saab vaid iseend, kasvõi natukenegi paremuse poole.
Kristo: Paar nädalat tagasi reedel oleksin pidanud saabuma Milanost EBU raadiojaamade kohtumiselt ja otse lennujaamast minema Ennu Rattale plaate mängima. Praegu oleksime teinud otseülekandeid TMW-lt. Paari nädala pärast pidime tähistama Kosmikute esikalbumi juubelit kahe kontserdiga, sel puhul toodetud vinüülid said just valmis. Kolme nädala pärast koolivaheajal oli plaanis isa-poja reis Sitsiiliasse ja sealt kohe raadioga Tartusse, tudengipäevadele. Suvel tahaks sõita Tirooli. Umbes sellisest tulevikust, mis veel eile oli igapäevane normaalsus, unistangi.