Täna jagavad oma karantiinilugusid TMW festivaliaegse kodu Nordic Hotel Forumi turundusjuht Eha-Kai Mesipuu ning Tallinn Music Weeki ja Station Narva fantastiline muusikaprogrammi- ja produktsioonijuht Roman Demchenko, kes veab ka kontserdiagentuuri Damn.Loud ja festivali Gromxx. Loe, millega nemad isolatsiooni ajal tegelevad, mida mõtlevad ja tunnevad.
Nordic Hotel Forum on meie festivali esimene partner aastast 2009. Ei piisa sõnadest, et väljendada, kui väga hindame seda pikaajalist koostööd ning meie partneri erakordset pühendumist ja püüdlust oma külalistele pidevalt veelgi paremat peatuspaika pakkuda. Külalised, kes seal kord on ööbinud, soovivad Tallinna saabudes ikka ja uuesti just Nordicus ööbida, sest seee pakub midagi erilist – kodutunnet Tallinnas.
Nordic Hotel Forumil on kõigile varuks ka midagi mõnusat lihavõteteks ehk imemaitsev pühade-pasha! Pasha sisaldab kõike head: kohupiima, vahukoort, riivitud apelsini- ja sidrunikoort, kuivatatud aprikoose, kuldseid rosinaid, kreeka pähkleid ja muidugi hotelli katuseaia mett. Tellige Woltist kulleriga!
Ilusaid lihavõttepühi!
Mida kuulad, vaatad, loed jne?
Eha-Kai: Nüüd, kui võtsime töö endaga koju kaasa ja kodud on muutunud kontoriteks, kui on üsna raske vahet teha tööpäeval ja puhkepäeval, peab ennast lausa sundima leidma päevas kasvõi väikse hetke iseenda jaoks.
Tõeliselt mõnus on valida riiulist mõni hea vinüülplaat, panna plaadimängijasse, visata hetkeks pikali, nautida aknast sisse paistvat sooja kevadpäikest ning nautida plaadi jagu oma lemmikmuusikat. (Võtame näiteks Hailey Tucki “Junk”, mis on kahtlemata üks mu plaadisoovitusi laupäevasesse pealelõunasse.) Või siis hoopis aktiveerida oma peas väheks ajaks “noise cancellation” funktsioon ja kuulata lihtsalt täielikku vaikust.
Kirg küpsetamise vastu sunnib muidugi ahjunupu ikka ja jälle sisse vajutama. Õnneks on kõik naabrid kodudes ja nende uksekellad töötavad, saab neid kontaktivabalt millegi magusaga üllatada.
Roman: Olen vahepeal kuulanud päris palju TMW-le kandideerinuid artiste, kuna olime just täiendavat programmi koostamas augusti kuupäevadele.
Uutest väljaannetest soovitan Igorrr’i “Spirituality and Distortion”, seal on kõike – ooperit, death metalit, folki, breakcore’i, ambienti ja mida iganes veel. Fenomenaalne! Samuti, vana hea death metal teeb alati tuju heaks, mis karantiini ajal eriti oluline: Dying Fetus, Aborted, Cattle Decapitation, Despised Icon jms.
Hetkel näiteks panen käima Amenra uue dokumentaali “The Flood Of Light”. Eelmisel nädalal vaatasin “Tiger King’i”, terve see sari tundus isegi hullem, kui praegune olukord maailmas. Samuti hakkasin eile vaatama sarja “Peaky Blinders”, tundub põnev.
Mida selles situatsioonis tunned ja mõtled?
Eha-Kai: Iga kultuurisõbra hinge närib hetkel kindlasti kõige rohkem kultuurinälg. Õnneks jõuab kultuur erinevate kanalite ja lahenduste teel aina rohkem kodudesse. Igatsus saada elamus vahetust kohtumisest oma lemmikmuusikute ja -näitlejatega ning lemmikkunstiga kahtlemata iga päevaga aina paisub. Ootan väga, et aeg rutem läheks ja kõik jälle toimuma saab, sest on nii palju mida oodata!
Tänases päevas soovin, et inimesed oskaksid veeta aega ka omaette, et neil poleks iseendaga igav. Et üksiolek ei tunduks ajaraiskamine, vaid et võtaksimegi aja olla iseendaga, hindaksime seda kui võimalust teha midagi, mis meile tõeliselt meeldib, võimalust rahulikult mõelda, kuulata ja korrastada oma mõtteid või vahelduseks hoopis mitte millelegi mõelda. Muidugi sedagi, et oskaksime vahet teha üksiolemisel ja üksindusel. Praegu on kindlasti kõigil aega pühenduda oma lähedastele, neid paremini tundma õppida ja kuulata. Kas nende seas on kedagi, kelle üksindustunnet me pole jõudnud või osanud märgata?
Praegune keeruline aeg tõukab meid vaatama senisele normaalsusele täiesti teise pilguga. Paljud senised harjumused, tegemised ja suhtumised on juba paari nädalaga saanud uue väärtuse, pannud meid mõtlema ja oma samme ümber hindama.
Praegune aeg annab meile kõigile võimaluse kastidesse suletuna päriselt ka kastist välja mõelda, julgustab uutele mõtetele, ilma piire seadmata. Meil kõigil on hetkel võimalus luua midagi erakordset, mis meie kõigi elu ja ellusuhtumist muudab. Uudishimu lähiaja uute lahenduste, ühiskonna vaadete ja suhtumiste ees on muidugi tohutu, sest tulevik on ju juba kohale jõudnud!
Roman: Loodan, et meie uus normaalsus on võimalikult sarnane sellega, mis oli enne kriisi. Mida tõenäoliselt ei juhtu. Samuti mõtleme ja arutame koostöös paari Tallinna klubiga seda, kuidas me saaks oma väikse panusega aidata Eesti riiki kriisist välja. Varsti kuulete sellest.
Millisest tulevikust unistad?
Eha-Kai: Usun, et üheskoos sellise keerulise kriisi läbielamine aitab meil taas paika loksutada väärtused, mis argipäeva saginas ja kohustuste koorma all on paigast nihkunud. Soovin, et me ei unustaks ka edaspidi üksteise märkamist, üksteisest hoolimist ja üksteise toetamist – põhiväärtuseid, mis on olulised iga päev.
Roman: Sellisest, kus saab punk-rock show’le minna ja seal üheskoos hulluks minna.