TMW 2020 konverents.
Keychange esitleb: Põhjus ja tagajärg
Eesti Kunstiakadeemias
28. augustil 2020
Foto: Aron Urb
Rahvusvahelise soolise võrdõiguslikkuse algatuse Keychange esitletud konverentsipaneelis arutlesid valdkonna aktivistid ja organisatsioonide esindajad, kuidas positiivset muutust esile kutsuda nii muusikatööstuses kui ka laiemalt ning mida see meie tuleviku jaoks tähendab. Kuidas saame oma tegevusega aidata kaasa toetava ja turvalise keskkonna loomisele? Kogenud muutuste esilekutsujad arutlesid aktivismi erinevate tahkude üle alates sellest, mida see sihtrühmade jaoks tähendab kuni selle kaugeleulatuvama mõjuni muusikatööstuses. Arutelust tõusid muuhulgas esile järgmised tähelepanekud: andmed on aluseks ja toeks mistahes aktivismile, enesekindlus on võtmetähtsusega tegur, mitmekesisus peaks tähendama kaasamist ka muudel tasanditel peale soolise kuuluvuse, ning mistahes arutelude mõjukuse võti on kaasamine.
Osalejad:
Nadia Khan (UK), Woman In CTRL asutaja. Woman In CTRL on platvorm, mille eesmärk on võimendada teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest muusikatööstuses võimestada selles töötavaid naisi. Muuhulgas tegeleb platvorm eesmärgipärase andmete kogumise, uurimise ja raportite koostamisega.
Bishi Bhattacharya (UK), WITCiH asutaja. WITCiH on lahtikirjutatult Women In Technology Creative Industries Hub (e.k. Naised tehnoloogias loovtööstuse keskus), mille eesmärk on võimendada naiste ja mittebinaarsete isikute häält tehnoloogiaga seotud loovtööstuses.
Tejka Vasiljevic (MK), Women in Live Music (WILM) peaesindaja Balkani poolsaarel. WILM ühendab Euroopa ürituskorraldus-sektoris tegutsevaid naissoost produktsiooni eriala spetsialiste.
Eva Ponomarjov (EE), Telia tööandja brändi ja mitmekesisuse juht, Future Heroes asutaja. Põhjamaade suurim telekommunikatsiooni ettevõte Telia on olnud TMW sisukas partner juba aastast 2013 ning esitleja rollis aastast 2017. Future Heroes on enesearengu ja oskusõppe kiirendi teismelistele tüdrukutele.
Moderaator: Jess Partridge (UK), In Stereo Group asutaja ja toimetaja, endine Keychange projektijuht, shesaid.so liige. Keychange, mille partnerfestival on ka TMW, on rahvusvaheline algatus, mis tegeleb nii nais- kui ka trans- ja mittebinaarsete sooidentiteetide esindajatest muusikutele ning muusikavaldkonna spetsialistidele senisest tõhusamate rahvusvaheliste esinemis- ja koostöövõimaluste loomisega. Shesaid.so on sõltumatu üleilmne naissoost muusikuid ja muusikatööstuse esindajaid ühendav võrgustik.
Paneeli avades tõi Jess Partridge välja kolm ühisjoont, mis läbivad kõiki esindatud organisatsioone: teadmiste jagamine andmekogumise ja statistika kaudu, koostöö ning õppe- ja arenguvõimaluste loomine.
Andmed kui tegevuse toetajad
Nadia Khan selgitas, et andmete olulisus seisneb eelkõige selles, mis lugu neist koorub. Diskrimineerimise vastu võitlemisel on andmed faktide allikaiks. Oma karjääri jooksul muusikatööstuses on Nadia enda sõnul küll ebaõiglust ja diskrimineerimist kogenud, kuid seda pelgalt emotsioonide põhjal väljendades ei jõudnud sõnum kohale. Seevastu andmete kaudu väljendudes olid sõnumid selged ning ühtlasi andsid andmed võrdlusastme ka edaspidiseks. Oma uuringute põhjal 2020. aasta juulis avaldatud raportis kirjeldab Nadia 12 põhilise muusikatööstuse ettevõtte nõukogude koosseisu. Uuringu tulemuste avaldamise ajastus langes kokku BLM ja #ShowMustBePaused liikumiste lainega ning oli ettevõtetele veel üks peegel, millesse vaadata ja mõelda, et kas see, mida nad mitmekesisuse edendamisest räägivad, ka tegelikult nende organisatsioonides rakendub.
Raport sai suure huvi ja tähelepanu osaliseks, kuna see näitas selgelt tasakaalutuse tegelikku ulatust. Näiteks oli uuritud ettevõtete 12 tegevjuhi seas naisi 3, ning ainult ühe ettevõtte juhatuse eesotsas oli naine. Juhatuste liikmete seas oli samuti näha naissoost esindajate vähenemise trendi, sedavõrd kui naissoost tegevjuhte on asendanud mehed. Vaid 34% juhatuste liikmetest olid naised, ning lisades uurimusse rassi mõõtme, selgus, et mustanahaliste naiste osakaal oli veelgi äärmuslikumalt madal – vaid 3% juhatuste liikmetest (5/185). Need numbrid räägivad sellest, kui vähe on mustanahalised esindatud juhatustes, samas kui hetkel on Ühendkuningriigis mustanahaliste loodud ja/või sellest mõjutatud muusika võidukäigu aeg.
Nadia Khan osutas veel asjaolule, et rassi küsimustes ei saa vaid piirduda selgete must/valge/asiaat piiridega. Ühendkuningriigis on viimasel ajal kasutusele võetud mõiste “BAME” (Black, Asian, and Minority Ethnic ehk mustanahaline, asiaat, vähemusrahvus), mis hõlmab kõiki rasse peale valge. Ettevõtted kasutavad küll moesõna BAME, et demonstreerida vormilist mitmekesisust, kuid eelmainitud uuringud võtsid luubi alla ka loosungite taga olevad tegevused, mis paraku väljendasid muud.
Veel üks Woman In CTRL poolt läbi viidud uuring tõi välja soolise ebavõrdsuse raadioeetris. Uuringu tulemused näitasid, et 100 enim mängitud loo 81% esitajatest olid meesartistid. Juba viimased 30 aastat on naisartistide eetriaeg vähenenud, mistõttu naisartistid püüavad eetripääsu lunastamiseks kaasata oma lugudesse meesartiste, kuid see omakorda süvendab kehtivat trendi. Lisaks esitajatele vaatles uuring ka teisi protsessis osalejaid ja leidis, et 100 enim esitatud loo autorite hulgas oli naisi 19% ning naisprodutsente 3%.
Esindatus on oluline, kuid samavõrdne on lubadustest edasi vaatamine. Näiteks BBC Radio 1 on küll kuulutanud, et nende playlistide seas on naiste esindatus 45%, kuid kui lähemalt vaadata sadat enim eetriaega saanud artisti, siis neist 85% on ikkagi mehed. Nii et playliste küll mitmekesistatakse, kuid sellele ei järgne reaalne eetriaeg. Naised moodustavad 51% elanikkonnast, kuid saavad vähemustena kohtlemise osaliseks, nii et on aeg muutusteks.
Veel selgitas Nadia täpsemalt, miks nad just raadiole keskendusid. Kes eetriaega ei saa, see ei saa ka autoritasudest tulu. Naiste esindatus muusikaõpingutes on 50%. Produtsentide hulgas on naisi Ühendkuningriigis 40%, plaadileiblites 19%, 27% neist lepingulised artistid ja 18% näiteks PRSis. Kuhu siis naised kaovad, kui muusikatööstuse alast haridust omandavate seas on neid vähemalt sama palju kui mehi? Lihtne vastus on, et naised ei teeni muusikatööstuses piisavalt, kuna neile ei anta selleks võimalusi. Rohkem nähtavust ja esindatust tagaks neid võimalusi.
Andmete kogumine on esimene osa kogu loost. Andmete abil saab tõmmata ebavõrdsusele tähelepanu ja toetada tööd, mida on vaja teha olukorra parandamiseks.
Enesekindluse puudumine kui nähtamatu takistus
Bishi Bhattacharya väljendas tänu kõigile, kes selliseid andmeid koguvad, sest andmete esitamine avalikkusele annab naistele kindluste, et nad pole hulluks minemas, vaid raskused ja nähtamatud takistused on tõepoolest olemas. Artisti seisukohast näeb Bishi võtmeprobleemi just enesekindluse vähesuses. Kursustel, mida ta noortele artistidele andis, on ta täheldanud, et uus põlvkond on väga osav tehnoloogias, ka nende sotsiaalmeedia oskused on väga arenenud, kuid vajaka jääb enesekindlusest ja arusaamast, kuidas karjääri pikas perspektiivis arendada. Paljud naised häkivad ja kirjutavad koodi, loovad uskumatult lahedaid projekte, kuid kui tuleb aeg seda kõike maailmale näidata ja kasvada, takerdutakse enesekindluse puudumise tõttu. Inimestesse ei investeerida, aga investeerimise ja edukuse vahel on otsene seos.
Eva Ponomarjov lõi algatuse Future Heroes, et parandada olukorda, kus noortel naistel ja tüdrukutel pole sageli piisavalt eeskujusid. Inspiratsiooni selleks sai ta oma teismelise tütre taoliste eeskujude otsinguist. Algatus keskendub just noortele, kuna see annab võimaluse ennetada eneses kahtlemise kinnistumist, mis sageli noortes naistes tekib. Eva osutas ka asjaolule, et naised elavad ideaali poole pürgimise lõksus – kui nad pole 100% kindlad, et saavad mingi ettevõtmisega hakkama, jätavad nad selle pigem tegemata. Ta tõi ka näite tuttavast raadiosaate toimetajast, kes on öelnud, et peab anuma naisi, et nad raadios intervjuud annaks, samas kui meeste poole pöördudes on vastus sageli pigem: “Ma just mõtlesin, et millal te juba helistate.”
Algatuses Future Heroes on osalejaid juba 200, ning “tänu” koroonaviiruse olukorrale katsetavad nad ka demokraatlikuma veebipõhise kogukonna loomist, et selle kaudu oma tegevuse mõju võimendada. Paradoksaalsel moel on just isolatsiooni ajal tekkinud võimalused hõlpsamini inimesteni jõuda.
Tegevused, mis mitmekesisust toetavad
Tejka Vasiljevic rääkis oma kogemustest muusikatööstuse lavatagustest. Ta hindab statistilist olukorda Makedoonias sarnaseks Ühendkuningriigi omale. Balkani riikides on ta märganud, et motiveerimine ja harimine on kohati keeruline, kuna inimesed ei ole sellele väga avatud. Lahendusena on ta lähenenud asjale “käed-külge” meetodil, otsides ise naisi, kes oleks huvitatud antud muusikatööstuse valdkonnast ning on suhelnud ka koolidega, kus õpetatakse produktsiooniga seotud aineid.
Bichi Bhattacharya sõnul on investeerimine üks takistus, mida saaks lihtsalt ületada, et nii soo, rassi kui ka vanusega seotud diskrimineerimisest vabaneda. Heade näidetena tõi ta välja Netflixi ja televisiooni üldisemalt, kus on mitmekesise kava kaudu hästi õnnestunud erinevatele naissoost tegijaile avatud võimaluste näitamine. Kui televisioon saab sellega hakkama ja ka filmitööstus teeb edusamme, siis mis hoiab muusikatööstust edasi liikumast? Andekatest tegijatest ju puudust pole.
Rääkides takistustest lisas Nadia Khan, et üks suurimaid neist on tahe – eelkõige tahe probleemi olemasolu tunnistada ning seejärel tahe selle suhtes midagi ette võtta. Positiivsema küljena tõi Nadia välja 2020. aastal kaasnenud suurema avatuse. Järjest rohkem seatakse küsimuse alla konkreetseid arvnäitajaid ja küsitakse, miks naisi juhatuste tegevusse ei kaasata.
Vaade tulevikku ja mõned soovitused
Muusikatööstuse välisvaate esindajana lisas Ponomarjov, et palju arutelus puudutatust pädeb ka muudes valdkondades. Parimate praktikate näitena tõi ta välja, et mitmekesisusest ja võrdõiguslikkusest rääkides peab kaasama ka mehi, erinevaid vanuserühmi ja erineva kultuurilise tausta esindajad, et arutelu ei muutuks n.ö. juba uskujate pööramiseks. Tihtipeale läheb töö võrdsuse heaks luhta just seetõttu, et seda tehakse üsna suletud kogukonnas.
Mis puudutab soovitusi tulevikuks, siis Tejka Vasiljevic soovitas leppimist võimalike ebaõnnestumistega juba eos ning nende aitamist, kes parasjagu abi vajavad. Bichi Bhattacharya toonitas nii enda kui teiste usaldamise olulisust: “Kui tahad midagi luua, siis ümbritse end sõprade ja mentoritega, kes toovad sinus välja parima.” Ka Nadia Khan kinnitas, et teiste naiste aktiivne toetamine on oluline. Ta kutsus ka üles suuremale aususele sotsiaalmeedias ja kommunikatsioonis. Näitamaks tulemuslikult oma karjääri muusikatööstuses, tasub rääkida ka asjadest, mis pole glamuursed, ning osutada tähelepanu ka sellele, kuidas raskustest üle saada. Eva Ponomarjovi nõuanne oli hakata ise härjal sarvist: “Ära oota, et keegi tuleks ja teeks sinu eest midagi ära ning ära püüa kõike üksi teha. Usalda ennast ja teisi, sest et sõsarkond ei ole veel sama tugev kui on vennaskond.” Jess Partridge võttis teema kokku, tõdedes, et teel võrdsusele on vaja rohkem omaalgatust, ning samas ka kursis olemist erinevate infovoogudega: “Näiteks uudiseid lugedes, vaata, et saadav info tuleks mitmekesistest allikatest ja esindaks palju eripalgelisi hääli.”
Arutelu saab täismahus kuulata TMW 2021 DigiPRO tellimusega, millega kaasneb mitte ainult tulevase festivali DigiPRO pass (veebiosalus konverentsil), vaid ka ligipääs möödunud aasta konverentsipaneelide salvestustele. Soovi korral saab hiljem DigiPRO passi vahetada PRO passi (osalus nii kohapeal kui üle veebi) vastu, tasudes vaid passide hinnavahe.
TMW 2021 toimub 6.– 9. mail.