Meie uut intervjuusarja Karantiinilood alustavad TMW turundusjuht Liina Tammepõld ja Telia Eesti peaprodutsent Tõnn Kuuli. Loe, kuidas kulgevad nende päevad füüsilise isolatsiooni ajal – mida nad mõtlevad ja tunnevad, loevad ja kuulavad ning mida ootavad tulevikult.
Mida kuulad, vaatad, loed jne?
Liina: Lõpetasin äsja Joonas Sildre graafilise novelli “Kahe heli vahel” Arvo Pärdist, mis oli imeline (eriti kui lugemisele lisaks ka tema loomingut kuulata) ning pooleli on Alain de Bottoni ”Reisimise kunst”, mis veidi vähendab juba kallale kippunud igatsust reisimise vastu. Viimast leevendab ka seiklemine kulinaariamaastikul – nüüd on rohkem aega kokkamiseks ja köögis katsetamiseks kui kunagi varem. Tellisin äsja Orelipoisi kimchit (aitäh, Orelipoiss) ja olen vaimustuses! Lisaks olen leidnud suurepärase naiseliku online treeningprogrammi GraceFit, mida veab treener Shalini Mody ja mis sobib mulle praegu valatult.
Tõnn: Loen hetkel raamatut nimega ’Why We Sleep’ Matthew Walkerilt ja kuulan palju rohkem muusikat kui tavaliselt. Eriti naudin hetkevõimalust kodukõlaritest veidi valjemalt lemmik-muusikat kuulata. Viimasena Avoid Dave EP-d ’After The Rain’. Filmidest vaatasin meie videolaenutusest ära just ’Talve’, mida kinosse vaatama ei jõudnudki.
Mida selles situatsioonis tunned ja mõtled?
Liina: Mina isiklikult olen alati omaette olemist pigem nautinud ja seega aktiivse sotsialiseerumise puudumine mind eriti ei häiri. See toimub tegelikult pidevalt digikanalite vahendusel nagunii ka praegu. Seesuguseid tööpäevi on mul alati olnud, mitte küll nii pikka aega järjest. Aga võib öelda, et ma naudin oma abikaasa ja koera seltsis kodus olemist. Muidugi tahaks ka teatrisse, kinno ja kontserdile, aga nende alternatiive leiab ka koduseinte vahel.
Arvan, et see aeg on väga õpetlik, paneb paljusid inimesi ja lähisuhteid proovile ning sunnib iseenda sisse vaatama ja endaga hakkama saama. Tavapärases tempos ei ole inimestel tihti oma ideede, mõtete ja tunnete jaoks aega, nüüd saab need kõik korralikult läbi seedida ja kes teab, mis sellest lõpuks sünnib. Loomulikult olen mures inimeste pärast, kes on haiged või siis ei adu olukorra tõsidust, mõtlikuks teeb majanduse seis ja tööpuudus. Väga loodan, et inimesed saavad aru, et igaühe isiklik panus on praegu ülioluline ja et see anda, ei ole vaja teha muud kui lihtsalt kodus olla. Siis saame sellest kiiremini üle. Lugesin hiljuti ühe väikese lapse mõtet, kes ütles, et kui me püsime kodus ja viirus näeb, et kedagi ei ole, siis ta läheb ära. Nii ongi.
Tõnn: Mul on meeletult hea meel näha, et paljud inimesed kasutavad seda keerulist hetkeolukorda võimalusena ja on pannud pead kokku selleks, et inimestele huvitavaid ja ägedaid lahendusi nii meelelahutuseks kui ka enesetäienduseks pakkuda. Pea iga päev on meie laual mõni idee, mida muidu ilmselt kunagi arutlusele ei oleks tulnud. Proovime endast teha kõik, et võimalikult paljud nendest jõuaksid ka inimeste kodudesse läbi meie kanalite.
Millisest tulevikust unistad?
Liina: Unistan tulevikust, kus praegusel ajal saadud õppetunnid ei ununeks – et inimesed oleksid ka edaspidi toetavad ja mõistvad nende suhtes, kel abi vaja, tarbiksid igapäevaselt rohkem kohalikku kultuuri ja toodangut, toetades sedasi meie oma kunstnikke, disainereid, muusikuid, talunikke jne, ega unustaks kasvõi näiteks käsi pesta. Loodan, et inimesed hindavad edaspidi rohkem vabadust ja neid valikuvõimalusi, mis meil tegelikult olemas on, ega võta sõprade, vanemate ja vanavanematega kohtumist nii iseenesestmõistetavalt.
Tõnn: Ma olen ikkagi üldiselt optimist ja usun, et tuleme sellest kriisist nagu ka paljudest eelnevatest välja targema ja tugevamana. Koduses karantiinis viibimise kogemus on kindlasti paljudele väljakutse, aga ma arvan, et ka sellel on omad varjatud positiivsed küljed, mida ehk alles hiljem paremini mõistame.